Lemmikloomaga puhkama

Kuna algamas on puhkuste periood, on kõikidele loomaomanikele paslik meelde tuletada, mida saabuv suvi nende lemmikutele kaasa võib tuua. Suvepuhkust ootame me kõik pikisilmi ja kui ta lõpuks käes on, tuleb niimoodi puhata, et sellest ka kõigile kasu tõuseks. Enne otsustava hetke saabumist tuleb nii mõnigi asi selgeks mõelda ja välja uurida, et hilisemaid ebameeldivusi vältida. Puhkuseteemalise perekoosoleku üks põhiteemasid peaks olema: kas sellel aastal puhkame koos lemmiklooma(de)ga või ilma? See on nii inimeste kui looma(de) heaolu ja tervise seisukohalt väga oluline küsimus, millele vastamisel tuleb arvestada väga erinevaid aspekte. Loodan, et siin kirjapandu aitab teil teha õiget otsust nii, et puhkuse lõppedes oleksid kõik puhanud ja rahul.

Esimesena otsustatakse tavaliselt see, kas puhkus veedetakse kodus või kodunt väljas. Kodus puhates ei tohiks lemmiklooma jaoks midagi muutuda, välja arvatud ehk see, et pererahvas on rohkem kodus. Asjaolu, mis lemmikloomadele üldiselt väga meeldib, sest see tähendab ju seda, et nendega tegeletakse rohkem ja elu on kohe poole huvitavam.

Kodust eemal puhata on väga erinevaid võimalusi. Kas on selleks maakodu, suvila, pikk reis võõrale maale või ringreis ümber Eesti. Kõige tähtsam otsus siin on see, kas loom(ad) võetakse reisile kaasa või mitte. Kõigepealt sellest, millised on võimalused looma mitte kaasa võtta.

Kui tegemist on lühiajalise kodust eemal viibimisega, on ka probleeme vähem. Kassi võib täiesti edukalt paariks-kolmeks päevaks üksi koju jätta, varustades teda eelnevalt piisava joogivee, mitterikneva toiduga (kuivtoiduga) ja soovitavalt ka mänguasjadega, et kass puhtast igavusest pahandust tegema ei hakkaks. Kassiga maksab enne kodust ära minekut ka väike jutuajamine maha pidada. Looma intelligentsust ei tasu kunagi alahinnata ning temaga piisavalt suheldes võib saavutada uskumatult häid tulemusi ning kord koju tagasi naastes ootab teid ees rahulik loom, korras kodu ja iseenda hingerahu. Kui kodunt eemalviibimine tõotab tulla pikem, kui paar-kolm päeva, ei soovita kassi siiski üksi koju jätta, sest loom, kes on inimestega harjunud, ei ole valmis selliseks katsumuseks. Kass võib muutuda depressiivseks, loobuda söögist ja protesti märgiks ka korterit rüüstata. Kas on mõtet oma looma niimoodi proovile panna?

Koeraga on lugu veel keerulisem, sest koer vajab lisaks söögile-joogile ja mänguasjadele ka igapäevaseid jalutuskäike ja õues pissitamist, mis välistab koheselt koera üksinda koju jätmise rohkem kui pooleks päevaks.

Sellise olukorra lahendamiseks on järgmised võimalused: kas jätta loom tuttavate hoole alla (kes käiks teda aeg-ajalt vaatamas, temaga suhtlemas, söötmas-jootmas, pissitamas ja mängimas), viia ta kellegi juurde hooldada või anda hoopistükkis professionaalide hoole alla ja viia loom lemmikloomade hotelli. Esimese võimaluse kahjuks räägib tõik, et sellist inimest, kes käiks teie looma niimoodi hooldamas, on ilmselt küllalt raske leida ning pealegi peab selle inimese ja teie looma vaheline positiivne läbisaamine olema garanteeritud. Kui see kõik õnnestub, on väga hästi. Teise võimaluse puhul tekib oht, et looma käitumine võib võõral territooriumil ja võõraste inimeste hulgas muutuda ettearvamatuks. Kui kass käitub võõral territooriumil eelkõige alalhoidlikult, siis koer võib võtta koha nii omaks, et seda kaitsma asudes rünnata ka sealseid elanikke. Kolmas variant — lemmikloomade hotell — on ilmselt kõige mugavam, kuid ka siin on omad aga-d. Nimelt ei tohi hotelli antav loom olla mitte mingil juhul agressiivne. Ta peab laskma hotelli töötajatel endaga tegeleda ja väljas jalutada. Looma hotelli toomise juures on üks negatiivne võimalus: kui alguses on kõik hästi ja loom lubab endaga ilusasti toimetada, siis võib ta mõne aja möödudes muutuda agressiivseks ja asuda kaitsma oma puuri, kus ta viibib. Et sellist võimalust vältida, on soovitav koer tuua pisut varem hotelli, mitte kohe ärasõidupäeval, et näha kuidas ja kas ta nende oludega kohaneb. Seega, tuleb alati varuks hoida alternatiiv juhuks, kui looma ei saa hotelli jätta. Positiivsetest näidetest niipalju, et kass talub hotellielu üldjuhul hästi ja ka enamus koeri saavad hotelliinimestega suurteks sõpradeks. Ja mis kõige tähtsam: loom ei pea taluma reisimist, suurtes kogustes võõraid inimesi, loomi, lõhnu ja kõike muud, mille läbi elamiseks ja tunnetamiseks kulub ilmselt väga palju energiat ning puhkuse lõpuks võib loom olla kurnatum, kui enne puhkuse algust. Tuues looma hotelli, peab ta olema terve ja vaktsineeritud. Kaasa võib panna looma enda söögikausid, magamisaseme, mänguasju ja kassidel ka tualetikasti. Koduste asjade ja lõhnade keskel kohaneb loom paremini.

Kui te olete aga otsustanud, et pere lemmikloom(ad) võetakse puhkusereisile kaasa, oleks sobilik veel üks kord järele mõelda, et kas teie loomakesele on ikka kõige parem kuskil lennuki pagasiruumis üksinda puuris kükitada, rongis loksuda, merehaigust põdeda või palavas autos lõõtsutada . Kui te olete siiski otsustanud, et teie looma reisile kaasa võtmine on õigustatud ja mõjub talle paremini kui perest eemalolek, tuleb see käik väga hoolikalt läbi mõelda ja vajalikud ettevalmistused ära teha. Enne reisi tuleks loomal ära teha kirbu-ja puugitõrje, anda ussirohtu, kontrollida, kas loom on vaktsineeritud ja kas vaktsineerimine veel kehtib. Selleks tuleb nõu pidada loomaarstiga, sest kui reisi ajal saab loomal vaktsineerimise tähtaeg täis, on soovitav kordusvaktsineerimine siiski enne reisi ära teha. Loomad vajavad reisiks ka erivarustust: kassidele ja koertele on olemas spetsiaalsed transpordipuurid, kus on olemas koht ka toidu ja joogivee jaoks. Kaasa ei soovita võtta sellist toitu, mis on loomale uus, sest toiduvahetus võib põhjustada seedehäireid. Reisile sobib kuivtoit, sest see ei rikne ja on kergem kanda. Vesi on kõige tähtsam ja peab kindlasti reisil kaasas olema. 

Kui reis kulgeb piiri taha, siis tuleb enne järele uurida, kas sellese riiki, kuhu sõidetakse, saab üldse loomi kaasa võtta ja millistel tingimustel. Vastasel juhul võib teid ees oodata hulk ootamatusi, nagu näiteks pikaajaline karantiin, kuhu osades riikides loomad pärast piiriületust pannakse jne., jne. Ja kui juhtub, et vaktsineerimise tähtaeg saab täis välisriigis viibides, tuleb teil loom seal vaktsineerida (mis on kindlasti tunduvalt kulukam), sest muidu ei saa te oma looma üle piiri tagasi tuua. Piiriületusreeglid loomadele on riigiti erinevad ja enne vastavasse piirkonda sõitmist tuleb need omale selgeks teha. Üldjuhul vajab lemmikloom piiri ületamiseks reisidokumenti ehk niinimetatud europassi,  kus on kirjas ka vaktsineerimised (mis on tehtud loomaarsti poolt ja tema poolt kinnitatud). PS! Loomakliinikust antav vaktsineerimistunnistus ei ole pass.  Selleks, et tõestada europassi kuuluvust konkreetsele loomale,( ja et talle europassi üldse vormistada saaks) peab loom olema nõuetekohaselt märgistatud (kas tätoveeritud, või on paigaldatud mikrokiip). Aga nagu eelpool öeldud, on igasse riiki reisiks omad nõuded ja need tuleb omale enne reisi selgeks teha. Info saamisel saab kindlasti aidata teie loomaarst, kes vajadusel oskab teile ka öelda, kust saab lisainfot.  

Reisile minnes varustage ennast kindlasti oma loomaarsti telefoninumbriga ja uude kohta jõudes tehke kindlaks lähima loomaarsti asukoht ja tema telefoninumber. Elu on näidanud, et kodust eemal oles tikub juhtuma igasuguseid ootamatuid asju ja võõras keskkonnas on ka loomaomanik pisut rohkem ähmi täis kui muidu, mistõttu on täiesti normaalne, et kui teile tundub, et loomaga ei ole kõik korras, või tuleb ette konkreetne haigus- või õnnetusjuhtum, helistage kiiresti loomaarstile ja küsige abi ning nõu. Seda saate teha aga eeldusel, et teil on vajalikud numbrid olemas, nii et, kui on vähegi võimalik, olge ettenägelikud.

Veekogude lähistel puhata on teadagi kõige mõnusam. Nii arvavad inimesed ja ka osad koerad. Kõik nii ei arva ja see tähendab seda, et kui koer vette minna ei soovi, siis teda sundida selleks ei tohi. Selle küsimuses tuleb arvestada täielikult oma looma seisukohaga. Ju on tal vee pelgamiseks omad põhjused. Kui on aga tegu tõelise “veeloomaga”, siis ühiskonna heaolu huvides maksab alati enne looma vette laskmist olla kindel selles, ega tegu ei ole kohaga kus loomad ujuda ei tohi, või on see erarand jne., jne. Vastasel juhul jääb ujumine selles kohas ära, muidu tuleb pahandus suur ja kes seda puhkuse ajal üle elada soovib. Kui looma ujutamine on lubatud ja kõik nagu korras, ei tohi siiski lasta loomal rannas omaette toimetada, sest mõelge ise, kui palju lapsi ja palle ja kõik liiguvad küllaltki kiiresti. Milline ahvatlus mõnele sellisele oma hambad lihtsalt lõbu pärast sisse lüüa. Koer ei ole süüdi, kui talle selliseid ahvatlusi lausa kätte tuuakse, sest tema võtab elust maksimumi ja pahaks panna talle seda ei saa. Looma omaniku kohustus on säästa teisi puhkajaid asjatust tülist.

Võrreldes inimestega on koera ujumas käimisega palju rohkem muret ja hoolt. Nii tuleb näiteks pika ja paksu karvaga koerad pärast ujumas käimist korralikult ära kuivatada ja kammida, sest niiske karva alla võib väga kergesti tekkida märg nahapõletik “hot spot”(“kuum laik”), mis on suvel väga levinud, kiire kuluga, valulik ja kiiret ravi nõudev nahahaigus. Haiguse kulg on niivõrd kiire, et põletik levib naha pinnal edasi tundide ja minutitega. Kuna tavaliselt tekib see põletik algselt karvade alla, ei märgatagi seda enne, kui olukord on äärmiselt tõsine ja põletikust on haaratud juba väga suur ala naha pinnast. Põletikuline nahk on punetav, leemendav ja väga valus. Haigus vajab kiiret arstiabi ja kohest ravi. Ka tuleb pärast ujumist üle kontrollida ja vajadusel kuivatavate kõrvapuhastusvahenditega puhastada koera kõrvad, sest erilise kuulmekäigu ehituse tõttu võib kõrvas tekkida muidu põletik.

Maakodusse puhkama minnes peab teie lemmikloom arvestama, et juhul kui seal on teisi loomi, tuleb tal läbi teha võimuvõitlus ja kohanemine vastavalt selle tulemustele. Kuna kogu see protsess on ettearvamatu, jääb üle vaid loota teie kogemustele ja oskustele oma loomaga suhelda.

Kui suvine puhkusereis kulgeb autoga, on oluline testida eelnevalt looma sõidutaluvust. Mõnele loomale tundub selline ratastel liikumine suure lõbuna, aga teine jällegi ei oska sellest midagi ebameeldivamat ette kujutada. Kui loom autosõitu ei talu, ei ole mõtet teda selleks ka sundida, sest vaevalt ta sellega lihtsalt ära harjub.

Tihtipeale on loomaomanikel tavaks jätta reisil oma loomad vahepeal üksinda autosse, sest neid ei saa ju igale poole kaasa võtta. Mitte mingil juhul ei tohi jätta autot päikese kätte, kui seal sees on loom, sest see ettevaatamatu käik võib loomale maksta elu. Päikese käes olevas autos tõuseb temperatuur katastroofilise kiirusega väga kõrgeks ning looma organism ei pea sellisele katsumusele lihtsalt vastu. 

Tänases pika jutus oli juttu küll koerte ja kasside “suvitamisest” kuid juba järgmises numbris jagame näpunäiteid lindude, kalade ja väikenäriliste suvepuhkusest. Soovin kõigile, nii teile kui teie lemmikloomadele, ilusat suve ning hoidke oma loomaarsti telefoninumber alati nähtaval.

Loomaarst Liina Laaneoja