“Hot spot” — mis see on?

Kui te olete pöördunud oma koeraga loomakliinikusse teie looma vägagi vaevava nahaprobleemiga, võib loomaarst öelda, et teie koeral on “hot spot”. Sellest, mida see tähendab, tahangi seekordsel loomaarsti nõuannete leheküljel juttu teha.

Nahk on koera suurim organ-seda väidet olete kindlasti ennegi kuulnud. Mida see tähendab nii teile koeraomanikuna kui ka loomale endale? Kõigepealt tuleb meeles pidada, et koera nahk on üleni suuremal või vähemal määral kaetud karvadega. Karvad on koerale nagu riided meile, kuid kui tuleb suvi ja ilmad lähevad palavaks, ei saa nad oma kasukat kuhugi panna. Meeleheitlikult ajavad nad oma karvu maha, ent sama palju jääb neid ikkagi veel selga. Paljud koerad käivad ujumas nii tihti kui võimalik, et kuuma ilmaga vähegi jahutust saada. Suvel koguneb ka igasugust tolmu karvadesse. Palavus, niiskus ja mustus võivad aga vähendada koera naha vastupanuvõimet, kui veel looma nahk mingil põhjusel saab kriimustada, võibki käes olla nahapõletik.

Probleem on käes

Teie looma tabanud haigusel on päris mitu nime : äge märg dermatiit (ehk nahapõletik), retriiverekseem, püotraumaatiline dermatiit. Nimetus “hot spot” on küll väga ilmekas, kuid kindlasti ei ole see korrektne, sest tegemist on inglisekeelse piltliku väljendiga. Samas kirjeldab nimetus “hot spot” ehk “kuum laik” tekkinud nahamuutusi hästi. Haigestunud piirkond on tavaliselt umbes peopesasuurune, nahapinnast veidi kõrgem, tuline ja leemendav. Koer üritab haiget kohta lakkuda või hõõruda, sest see “kuum laik” sügeleb, kuid sellega ta muidugi soodustab probleemi levimist.

Kõige sagedamini esineb see haigus pea- ja kaelapiirkonnas, tihti kõrvade taga või põsel. Kui niisugune leemendav nahapõletik on aga teie looma sabajuurel, on alust arvata, et teie loomal on kirbud ja ta on nende suhtes allergiline. Tegelikult võib niisugune nahapõletik siiski esineda ükskõik missuguses kehapiirkonnas.

Kes on ohustatud

Selle haiguse puhul ei ole päris õige rääkida tõulisest eelsoodumusest, kuid teatud tüüpi koertel esineb ägedat märga dermatiiti kindlasti sagedamini kui teistel. Tihti haigestuvad näiteks bernhardiinid, landseerid, kollid ja teised pika karvaga suured koerad. Lühikarvalistest koertest esineb seda haigust kõige sagedamini rotveileritel, seda kindlasti nende koerte omapärase väga tiheda karva tõttu. Haiguse tekkimiseks soodsate tingimuste korral võivad haigestuda siiski kõik koerad sõltumata tõust või muudest omadustest. Eelkõige soodustavad nahapõletiku teket niiske ja must karv ning kirpude esinemine.

Loom on haige-mida nüüd teha

Loomaarsti esimene soovitus on loomulikult: pöörduge loomakliinikusse. Veterinaari poole tuleb minna sellepärast, et enne looma ravima asumist tuleks kõigepealt panna diagnoos. Eriti nahahaiguste puhul on paljude haiguste kliinilised tunnused väliselt suhteliselt sarnased. Loomaarst vaatab kõigepealt teie looma üle, küsib looma pesemise, parasiitide esinemise, toitumise ja mitmesuguste muude asjade kohta, mis esmapilgul ei pruugi üldse asjasse puutuda. Tavaliselt on ägeda märja dermatiidi kliinilised tunnused siiski niivõrd iseloomulikud, et laboruuringud pole vajalikud, kuid kahtluse korral võib loomaarst siiski võtta mitmesuguseid proove. Eedasi võtab loomaarst või abiline ette töö, mis muudab teie loma välimust drastiliselt – nimelt pügatakse haigestunud piirkond karvadest paljaks. Koer võib seeläbi omandada üsna naljaka väljanägemise, kuid midagi pole teha – igasugune ravi kaotab mõtte kui põletikulise ala ventilatsiooni märkimisväärselt ei parandata. Edasi puhastatakse põletikuline nahk desinfitseeriva lahusega ja kantakse peale ravim. Missuguseid ravimeid kasutada, otsustab iga loomaarst konkreetsel juhul ise.

Mida saab koeraomanik ise ära teha

Kõigepealt profülaktikast. Väga oluline on koera karva hooldus, mis muidugi sõltub looma tõust ja karvkatte omapärast. Karva ei tohiks lasta pulstuda, sest vildistunud karva all on igasugused nahaprobleemid kerged tekkima. Pesta tuleb koera nii harva kui võimalik ja nii sageli kui vajalik ning siinkohal ei saa jätta rõhutamata kui oluline on õige šampooni valik. Kuna koera nahk erineb paljuski inimese omast, on koertel olemas ka nende nahale ja karvale sobivad šampoonid. Koerašampoonide valik on väga suur ja nende hinnaskaala lai, kõige parema valiku aitab teil teha teie loomaarst. Nii pesemise kui ka ujumise järgselt peab jälgima, et looma karv ei jääks niiskeks, sest see võib olla üheks dermatiidi teket soodustavaks asjaoluks. Veel peab kindlasti rääkima kirpudest. Paljud loomaomanikud keelduvad endale tunnistamast, et ka nende hästi hoitud toakoeral võivad olla kirbud. Sageli peetakse kirpude esinemist koeral tunnistuseks loomaomaniku vähesest puhtusearmastusest kuid see ei ole õige. Kirbud ei tule looma selga mitte kodust vaid koer saab need hüppavad vereimejad tavaliselt väljast maapinnalt või teistelt loomadelt ja seejärel toob need koju. Kirpude olemasolu ei tule mitte häbeneda vaid nende vastu peab võitlema. Tihti on paljud loomad kirpude suhtes allergilised ja allergiline nahalööve soodustab kindlasti ägeda märja dermatiidi tekkimist.

Kui koer on juba haige, kuid te pole veel loomaarsti juurde jõudnud, ei tohiks siiski kaua viivitada. Leemendav, valus ja sügelev ala laieneb kiiresti ja loom võib saada isegi palaviku, äärmuslikul juhul võib koer isegi sepsise tagajärjel surra. Kindlasti ei tohi haigestunud piirkonda kinni siduda, seda isegi siis, kui koer seda pidevalt lakub, sest sellega halveneb naha ventilatsioon veelgi. Arvatavasti olete te olete kuulnud, et koera keel parandab ja et koer ise ravib oma haavad. Oleks muidugi väga tore, kui see nii ka oleks, kuid tavaliselt on lakkumisel siiski vastupidine efekt – lakkumisega hoitakse haige piirkond pidevalt niiske ja soodustatakse mikroobide levikut veelgi.

Lõpetuseks tahan öelda, et sageli on esmapilgul väga tõsise probleemi lahendus lihtne ja vastupidi. Eelkõige usaldage oma loomaarsti ja probleemide tekkimisel konsulteerige temaga, selleks ta ju ongi.

Ain Erkmaa

loomaarst